EKRE toetus veidi tõusis, Reformierakonna tõus peatus
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,4%, Reformierakonda 20% ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 14,2% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. novembrist 15. detsembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Kolme hetkel kõige populaarsema erakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning seega peatus ka Reformierakonna kolm nädalat kestnud tõus. Liidrikohal oleva Isamaa edu Reformierakonna ees on 6,4 protsendipunkti ning Sotsiaaldemokraadid jäävad Reformierakonnast 5,8 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad EKRE (13,7%) ja Keskerakond (13,5%) ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200 (3,5%). EKRE toetus tõusis nädalaga ühe protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 37,7% ning opositsioonierakondi 53,6% vastajatest.
| 11.11-08.12.2024
Koondtulemus |
18.11-15.12.2024
Koondtulemus |
|
| Isamaa | 26,9% | 26,4% |
| Eesti Reformierakond | 20,5% | 20% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 14,2% | 14,2% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 12,7% | 13,7% |
| Eesti Keskerakond | 13,2% | 13,5% |
| Erakond Parempoolsed | 4,8% | 4,7% |
| Eesti 200 | 3,6% | 3,5% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,2% | 1,5% |
| Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid | 1,5% | 1,2% |
| Erakond KOOS | 0,8% | 1% |
| Muu | 0,6% | 0,3% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (26,4%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,7%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,71%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 18.11-24.11, 25.11-02.12, 02.12-08.12 ja 09.12-15.12 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
