Suurem osa kohalike valimiste järgsetest trendidest on peatunud
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,4%, Keskerakonda 21,1% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 14,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. oktoobrist 23. novembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning seega on peatunud erakonna kohalike valimiste järgne tõus. Samuti on peatunud teist kohta hoidva Keskerakonna tõus – nende toetus langes nädalaga 1 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus pöördus kohalike valimiste järel langusesse, kuid värskete tulemuste põhjal on ka see trend peatunud.
Esikolmikule järgnevad SDE (12,7%), Reformierakond (11,1%), Parempoolsed (7,3%) ning Eesti 200 (1,9%). Parempoolsed on viimase nelja nädala jooksul kasvatanud oma toetust 2,1 protsendipunkti võrra ning see ei ole Norstati reitingutes varem nii kõrge olnud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 13% ning Riigikogu opositsioonierakondi 77,3% vastajatest.
| 20.10-16.11.2025
Koondtulemus |
27.10-23.11.2025
Koondtulemus |
|
| Isamaa | 29,8% | 29,4% |
| Eesti Keskerakond | 22,1% | 21,1% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 13,8% | 14,1% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 12,5% | 12,7% |
| Eesti Reformierakond | 10,9% | 11,1% |
| Erakond Parempoolsed | 6,7% | 7,3% |
| Eesti 200 | 2% | 1,9% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 0,7% | 0,8% |
| Muu | 1,5% | 1,6% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (29,4%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,66%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,5%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 27.10-02.11, 03.11-09.11, 10.11-16.11 ja 17.11-23.11 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
