Erakondade toetusprotsendid nädalaga märkimisväärselt ei muutunud

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27%, Keskerakonda 21,2% ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 13,2% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 9. veebruarist kuni 7. märtsini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Viimase nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud. Liidrikohal jätkab Isamaa, kelle edu teisel kohal oleva Keskerakonna ees on 6,8 protsendipunkti. Keskerakonna edu kolmandal kohal oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ees on 8 protsendipunkti.

Sotsiaaldemokraatidega praktiliselt võrdse toetusega on ka EKRE (13,1%) ja Reformierakond (12,9%). Parempoolseid toetab 6,6% ning Eesti 200-t 2,2% valijatest.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 15,1% ning Riigikogu opositsioonierakondi 74,5% vastajatest.

Kord kuus küsitakse lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta. Viimaste tulemuste põhjal arvab 27% vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 66% vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti. 20% vastajatest kiidab heaks, kuid 62% vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (27%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,63%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,54%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 09.02-15.02, 16.02-21.02, 23.02.01.03, 02.03-07.03 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.