Isamaa edu Keskerakonna ees väheneb
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 23,3%, Keskerakonda 22,2% ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 15,8% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 17. augustist kuni 13. septembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus nädalaga oluliselt ei muutunud, kuid on viimase kolme nädalaga langenud 2,4 protsendipunkti võrra ning on madalaimal tasemel alates 2023. aasta novembrist. Teisel kohal oleva Keskerakonna toetus on püsinud stabiilsena ning vahe Isamaaga on vähenenud 1,1 protsendipunktini. Kolmandal kohal olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond jääb Keskerakonnast 6,4 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Reformierakond (13,8%), EKRE (12,1%), Parempoolsed (7,5%) ja Eesti 200 (1,6%). Parempoolsete toetus on erakonna ajaloo kõrgeimal tasemel.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 15,4% ning Riigikogu opositsioonierakondi 73,4% vastajatest.
10.08-05.09.2026
Koondtulemus 17.08-13.09.2026
Koondtulemus
Isamaa 23,4% 23,3%
Eesti Keskerakond 21,8% 22,2%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15,9% 15,8%
Eesti Reformierakond 13,5% 13,8%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 12,4% 12,1%
Erakond Parempoolsed 7,4% 7,5%
Eesti 200 1,6% 1,6%
Erakond Eestimaa Rohelised 0,7% 0,6%
Muu 3,4% 3,1%
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (23,3%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,59%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,47%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 17.08-23.08, 24.08-29.08, 31.08-05.09 ja 07.09-13.09 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.