Eesti 200 toetus ületas taas valimiskünnise
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 35,3%, Keskerakonda 22,7% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 13,7% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. novembrist 17. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (10,2%), Isamaa (7%) ning Eesti 200 (5,4%)
Riigikogus esindatud erakondade toetuses viimase nädalaga märkimisväärseid muutusi ei toimunud, parlamendivälistest erakondadest ületas aga Eesti 200 toetus kuue nädala järel taas valimiskünnise.
Opositsioonierakondi toetab kokku 45,5% ja koalitsioonierakondi 43% küsitlusele vastanutest.
11.11-09.12
Koondtulemus |
18.11-17.12
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 35,7% | 35,3% |
Eesti Keskerakond | 23,5% | 22,7% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 13,5% | 13,7% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9,7% | 10,2% |
Isamaa | 7% | 6,6% |
Eesti 200 | 4,5% | 5,4% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 3,1% | 3,4% |
Eesti Vabaerakond | 0,4% | 0,4% |
Elurikkuse Erakond | 0,7% | 0,8% |
Muu | 1,6% | 1,3% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 18.11-25.11, 25.11-29.11, 02.12-09.12 ja 11.12-17.12 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.