Keskerakonna toetus pöördus tõusule
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,5%, Keskerakonda 23,6% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 15,9% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 10. augustist 9. septembrini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Enim muutus nädalaga Keskerakonna toetus, mis kasvas 1,5% võrra ning seega näib olevat lõppenud alates mai lõpust kestnud peaministripartei langustrend. Ülejäänud erakondade toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud, kuid pikemaajalisi trende vaadates on näha kerget langustrendi EKRE puhul, kes on nelja nädalaga kaotanud 2% oma toetusest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,6%) Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,4%) ning Isamaa (5,2%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,7% ja opositsioonierakondi 41,9% vastajatest.
04.08-31.08
Koondtulemus |
10.08-09.08
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 33,3% | 33,5% |
Eesti Keskerakond | 22,1% | 23,6% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 16,5% | 15,9% |
Eesti 200 | 8,8% | 8,6% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,4% | 8,4% |
Isamaa | 5,4% | 5,2% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 2,1% | 2,2% |
Muu | 3,3% | 2,6% |
*Eesti Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemine Eesti Tulevikuerakonnaks toimus küsitlusperioodi ajal, mistõttu kajastub uue erakonna toetus koondtulemustes kahe nädala pärast.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning maksimaalne statistiline viga on +/- 1,46%. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33,5%) ning sellisel juhul on veamäär 1,46%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,69%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 10.08-17.08, 7.08-25.08, 25.08-31.08 ja 02.09-09.09 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.