Nädalaga suuri muutusi reitingutes ei toimunud, kuid alates aasta algusest on enim toetust kasvatanud EKRE

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,7%, Keskerakonda 20,2% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,4% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 13. aprillist 10. maini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Nädalaga ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud. Liidrikohal olev Reformierakond on kahe kuuga kaotanud 4,8% oma toetusest, kuid nende reiting on praegu ligi 2% kõrgem kui aasta alguses. Keskerakonna toetus on alates märtsi keskpaigast püsinud stabiilselt 20% lähedal, kuid aasta algusega võrreldes on praegune toetus 1,6% madalam. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus on alates märtsi algusest olnud pidevalt 19% lähedal või üle selle. Võrreldes aasta algusega on rahvuskonservatiivide praegune toetus 5,1% kõrgem, mis teeb neist käesoleval aastal enim toetust kasvatanud erakonna.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (13,9%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,2%) ning Isamaa (5,3%). Eesti 200 on alates märtsi lõpust kasvatanud oma toetust 2,8% võrra, kuid aasta alguse rekordtasemest on nende toetus 2,6% madalam. SDE ja isamaa praeguse ja aasta alguse toetuse erinevus on vähem kui 1%.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 50,9% ja opositsioonierakondi 31,9%.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (30,7%) ning sellisel juhul on veamäär 1,43%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,69%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlusedm 13.04-19.04, 20.04-26.04, 27.04-03.05 ja 04.05-10.05 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.