EKRE läheb suvele vastu rekordtasemel toetusega, Reformierakonna toetus langes alla 30%
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,2%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,7% ja Keskerakonda 19,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 19. maist 14. juunini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Nädalaga toimus reitingutabelis kaks märkimisväärset muutust. Reformierakonna toetus langes 1,5% võrra ning esimest korda pärast selle aasta jaanuarikuud jääb peaministripartei toetus alla 30%. EKRE toetus tõusis nädalaga 1,1% võrra ning on nüüd kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustasid. Reformierakonna edu teisel kohal oleva EKRE ees on nüüd 7,5% ning nende kahe erakonna vahe pole varem nii väike olnud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,5%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,8%) ning Isamaa (5,6%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,7% ja opositsioonierakondi 35,1%.
| 12.05-07.06.2021
Koondtulemus |
19.05-14.06.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 30,7% | 29,2% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 20,6% | 21,7% |
| Eesti Keskerakond | 19,3% | 19,5% |
| Eesti 200 | 13,2% | 12,5% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,5% | 7,8% |
| Isamaa | 5,4% | 5,6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2% | 2,2% |
| Muu | 1,3% | 1,5% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (29,2%) ning sellisel juhul on veamäär 1,41%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,71%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 19.05-25.05, 26.05-31.05, 01.06-07.06 ja 08.06-14.06 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
