Reformierakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,2%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,8% ja Keskerakonda 20% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 26. maist 21. juunini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Nädalaga langes Reformierakonna toetus veel 1% võrra 28,2%-ni ning sellest madalam oli praeguse peaministripartei reiting viimati 2019. aasta veebruaris. Rekordtasemel püsib EKRE toetus, kes jääb Reformierakonnast 6,4% kaugusele ning nende kahe erakonna vahe pole varem nii väike olnud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,4%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,3%) ning Isamaa (5,4%). SDE toetus on alates aprilli algusest vähehaaval kasvanud ning on praeguseks jõudnud käesoleva aasta kõrgeimale tasemele.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,2% ja opositsioonierakondi 35,5%.
| 19.05-14.06.2021
Koondtulemus |
26.05-21.06.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 29,2% | 28,2% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 21,7% | 21,8% |
| Eesti Keskerakond | 19,5% | 20% |
| Eesti 200 | 12,5% | 12,4% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,8% | 8,3% |
| Isamaa | 5,6% | 5,4% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,2% | 2,1% |
| Muu | 1,5% | 1,8% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (28,2%) ning sellisel juhul on veamäär 1,39%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,7%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 26.05-31.05, 01.06-07.06, 08.06-14.06 ja 15.06-21.06 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
