Reformierakonna toetus püsib langustrendis

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 27,1%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,4% ja Keskerakonda 19% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 17. augustist 13. septembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,6 protsendipunkti võrra ning viimase nelja nädalaga on peaministripartei reiting langenud 3,9 protsendipunkti võrra. Reformierakonna toetus on nüüd madalaimal tasemel alates 2019. aasta veebruarist. EKRE toetus tõusis nädalaga 1,5 ning Keskerakonna toetus 1 protsendipunkti võrra.

Reformierakonna edu EKRE ees on kahanenud 3,7 protsendipunktini, mis on väikseim vahe alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,2%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,2%) ning Isamaa (7,1%). Eesti 200 toetus langes nädalaga 1 protsendipunkti võrra ning Isamaa toetus tõusis esimest korda alates 2019. aasta novembrist üle 7% piiri.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,1% ja opositsioonierakondi 38,7% vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole praeguse valitsuse ametisoleku ajal veel nii madal olnud.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (27,1%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,38%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,8%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 17.08-24.08, 25.08-31.08, 01.09-07.09 ja 08.09-13.09 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.