Reformierakonna toetuse madalseis süveneb

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,9%, Keskerakonda 21,7% ja Reformierakonda 20,9% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. oktoobrist – 22. novembrini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Populaarseima erakonnana jätkab EKRE ning teisel kohal on Keskerakond, kummagi erakonna toetus nädalaga ei muutunud. Eelmisel nädalal kolmandaks langenud Reformierakonna toetus liigub aga jätkuvalt langustrendis ning on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Reformierakonna vahe EKRE-ga on 3 protsendipunkti ning nii kaugel pole Reformierakond liidrikohast alates 2019. aasta algusest veel kordagi olnud.

Reformierakonna toetus oli käesoleva aasta kõrgeimal tasemel märtsi alguses (35,5%). Alates sellest hetkest on peaministripartei püsinud suurem osa ajast langustrendis ning praeguseks on toetus märtsi algusega võrreldes vähenenud 14,6 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (14,4%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,6%) ning Isamaa (7,8%). Eesti 200 toetus on viimastel nädalatel liikunud tõusvas trendi ning viimase viie nädalaga on parlamendiväline erakond oma toetust kasvatanud 2,5 protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,6% ja opositsioonierakondi 40,3% vastajatest.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (23,9%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,32%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,83%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 27.10-02.11, 02.11-08.11, 09.11-15.11 ja 16.11-22.11 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel