Reformierakond ja Eesti 200 lõpetavad aasta tõusutrendis ning Isamaa möödus sotsidest
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24,2% ning Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda ja Keskerakonda 20,7% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 23. novembrist 20. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra. Novembris populaarsuselt kolmandaks langenud peaministripartei on aasta viimasel kuul kasvatanud oma toetust kokku 3.5 protsendipunkti võrra ja taastanud liidripositsiooni. Langustrendis püsiva EKRE toetus langes nädalaga veel 1,2 protsendipunkti võrra ning jagab nüüd teist ja kolmandat kohta Keskerakonnaga. Reformierakonnast jäädakse aasta lõpuks 3,5 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,9%), Isamaa (8,1) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,7%). Eesti 200 toetus on liikunud tõusvas trendis alates oktoobri lõpust ning läheneb aasta alguse rekordtasemele. Isamaa edestab esimest korda alates 2019. aasta kevadet reitingutabelis SDE-d.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,9% ja opositsioonierakondi 36,5% vastajatest.
| 16.11-13.12.2021
Koondtulemus |
23.11-20.12.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 23,1% | 24,2% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 21,9% | 20,7% |
| Eesti Keskerakond | 20,3% | 20,7% |
| Eesti 200 | 15,4% | 15,9% |
| Isamaa | 8,3% | 8,1% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,5% | 7,7% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,5% | 1,5% |
| Muu | 1% | 1,2% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (24,2%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,33%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,83%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 23.11-29.11, 01.12-07.12, 07.12-13.12 ja 14.12-20.12 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
