SDE möödus Eesti 200-st ja Isamaast
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,4%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,8%, ja Keskerakonda 16,3% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 12. juulist 8. augustini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus on viimase kahe nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra tõusnud ning on taas üle 34%. EKRE toetus on viimased neli nädalat püsinud 19-20% vahel. Keskerakonna toetus on viimaste tulemuste põhjal samal tasemel, kuhu ta langes pärast Ukraina sõja algust.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9,3%), Isamaa (8,9%) ning Eesti 200 (8,9%). SDE on alates juuni lõpust oma toetust kasvatanud 3 protsendipunkti võrra ning see on nad värskete tulemuste põhjal tõstnud Eesti 200 ja Isamaa ette populaarsuselt neljandaks erakonnaks. Praegusest kõrgem oli SDE toetus viimati 2020. aasta oktoobris.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 52,6% ja opositsioonierakondi 36,1% vastajatest.
| 05.07-01.08.2022
Koondtulemus |
12.07-08.08.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 33,7% | 34,4% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 19,6% | 19,8% |
| Eesti Keskerakond | 16,7% | 16,3% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,6% | 9,3% |
| Isamaa | 9,4% | 8,9% |
| Eesti 200 | 9,3% | 8,9% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,5% |
| Muu | 1,1% | 0,9% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (34,4%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,47%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,88%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 12.07-18.07, 19.07-25.07, 25.07-01.08 ja 02.08-08.08 ning nendele vastas kokku 4006 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
