EKRE tõus jätkub, Reformierakonna langus on peatunud

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,2%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 27,4%, ja Keskerakonda 15,4% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 13. septembrist 10. oktoobrini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Septembri lõpuks 30% peale langenud Reformierakonna toetus on kahe järgneva nädalaga tõusnud 1,2 protsendipunkti võrra ning seega on praeguseks peatunud peaministripartei ligi kuu aega kestnud langus. Teisel kohal oleva EKRE toetus on alates juuli lõpust tõusnud 8,2 protsendipunkti võrra ning on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Kahte populaarseimat erakonda lahutab viimaste tulemuste põhjal 3,8 protsendipunkti.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,2%), Isamaa (6,6%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,5%). Eesti 200 toetus on püsinud alates augusti lõpust 9-10% vahel. Isamaa ja SDE on aga viimastel nädalatel toetust kaotanud ning on hetkel praktilisel võrdse toetusega.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,3% ja opositsioonierakondi 42,8% vastajatest.

Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma täna, siis saaks Reformierakond 35 kohta, EKRE 30 kohta, Keskerakond 15 kohta, Isamaa ja Sotsiaaldemokraadid 6 kohta ning Eesti 200 9 kohta.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (31,2%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,44%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,76%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 13.09-19.09, 20.09-26-09, 27.09-03.10 ja 04.10-10.10 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.