Keskerakond on üle pika aja toetust kasvatanud, EKRE toetus langes

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,2%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 26,1%, ja Keskerakonda 15,3% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. oktoobrist 14. novembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus püsib hetkel stabiilne ning nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. Teisel kohal oleva EKRE toetus langes nädalaga 1 protsendipunkti võrra ning kahe populaarseima erakonna vahe on hetkel 7,1 protsendipunkti.

Värskete tulemuste põhjal on pärast oktoobri lõpus rekordmadalale tasemele langemist tõusvas trendis liikumas Keskerakonna toetus. Viimase nädalaga suudeti toetust kasvatada 1,2 protsendipunkti võrra ning viimase kolme nädalaga on toetus tõusnud 2,1 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,7%), Isamaa (7,2%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,5%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,9% ja opositsioonierakondi 41,4% vastajatest.

Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma täna, siis saaks Reformierakond sellises Riigikogus 37 kohta, EKRE 28 kohta, Keskerakond 16 kohta, Eesti 200 8 kohta ning Isamaa ja Sotsid mõlemad 6 kohta.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33,2%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,98%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-1.04%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 18.10-25.10, 26.10-31.10, 01.11.06.11 ja 08.11-14.11 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.