Aasta alguses püsivad erakondade toetusprotsendid stabiilsed
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,1%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,5%, ja Keskerakonda 15,9% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 6. detsembrist 9. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga erakondade toetusprotsendid praktiliselt muutunud ei ole. See tähendab ka seda, et eelmise aasta viimasel kuul langusesse pöördunud Reformierakonna toetus on hetkel stabiilne. Peaministripartei edu teisel kohal oleva EKRE ees on 7,6 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Keskerakond jääb EKRE-st 8,6 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,5%), Isamaa (7,2%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,9%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,2% ja opositsioonierakondi 40,4% vastajatest.
Kui valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks sellises Riigikogus Reformierakond 36 kohta, EKRE 27 kohta, Keskerakond 16 kohta, Eesti 200 9 kohta, Isamaa 7 kohta ning Sotsid 6 kohta.
| 29.11-27.12.2022
Koondtulemus |
06.12.2022-09.01.2023
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 32% | 32,1% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 24,6% | 24,5% |
| Eesti Keskerakond | 15,5% | 15,9% |
| Eesti 200 | 9,8% | 9,5% |
| Isamaa | 7,4% | 7,2% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,7% | 6,9% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,8% | 1,9% |
| Erakond Parempoolsed | 0,8% | 0,7% |
| Muu | 1,4% | 0,9% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (32,1%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,84%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-1%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 06.12-12.12, 13.12-19.12, 20.12-27.12 ja 02.01-09.01 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
