Reformierakonna toetus on langustrendis, EKRE ja Keskerakonna toetus tõusis
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 26,3%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18% ja Keskerakonda 16,9% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 14. märtsist 10. aprillini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,5 protsendipunkti võrra ning viimase kolme nädalaga on see langenud 3 protsendipunkti võrra. Teisel kohal ole EKRE kasvatas nädalaga oma toetust 1 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on viimase kahe nädalaga tõusnud 1,6 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,6%), SDE (10,3%) ning Isamaa (7,9%). Eesti 200, Isamaa ja SDE toetus ei ole viimastel nädalatel märkimisväärselt muutunud.
07.03-03.04.2023
Koondtulemus |
14.03-10.04.2023
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 27,8% | 26,3% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 17% | 18% |
Eesti Keskerakond | 16% | 16,9% |
Eesti 200 | 15,8% | 15,6% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 10,1% | 10,3% |
Isamaa | 7,9% | 7,9% |
Erakond Parempoolsed | 2,2% | 2,1% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,3% | 1,2% |
Muu | 1,9% | 1,8% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (26,3%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,61%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-1%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlus 14.03-20.03, 20.03-27.03, 27.03-03.04 ja 03.04-10.04 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.