Reformierakonna toetus on kerges langustrendis
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,8%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,6% ja Keskerakonda 18,2% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. juulist 14. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus on viimase kolme nädalaga langenud 2,5 protsendipunkti võrra. EKRE toetus on viimase nelja nädala jooksul püsinud 22-23% vahel. Keskerakonna toetus on viimased kolm nädalat püsinud 18% juures. Reformierakonna edu EKRE ees on 3,2 protsendipunkti ning EKRE edu Keskerakonna ees 4,4 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad SDE (10,5%), Isamaa (9,8%) ning Eesti 200 (8,4%). Võrreldes kolme nädala taguse madalpunktiga on Eesti 200 toetus praegu 1,4 protsendipunkti võrra kõrgem.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,7% ning opositsioonierakondi 50,6% vastajatest.
| 11.07-07.08.2023
Koondtulemus |
18.07-14.08.2023
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 26,6% | 25,8% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 22% | 22,6% |
| Eesti Keskerakond | 18,3% | 18,2% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 10,4% | 10,5% |
| Isamaa | 9,8% | 9,8% |
| Eesti 200 | 8% | 8,4% |
| Erakond Parempoolsed | 2,2% | 2,2% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,7% |
| Muu | 0,9% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (26,6%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,67%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-1,06%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlus 18.07-.07, 04.07-31.07, 31.07-07.08 ja 07.08-14.08 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
