Reformierakonna langus jätkub
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24,4%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,1% ja Keskerakonda 18,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 24. juulist 21. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra ning viimase nelja nädalaga on peaministripartei toetus langenud 3,9 protsendipunkti võrra. Teisel kohal oleva EKRE toetus on hetkel 1,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui kaks nädalat tagasi ning vahe Reformierakonnaga on 1,3 protsendipunkti. Keskerakonna toetus on viimastel nädalatel püsinud stabiilne.
Esikolmikule järgnevad SDE (10,7%), Isamaa (9,8%) ning Eesti 200 (8,7%). Sotside toetus oli viimati nii kõrge 2019. aasta detsembris.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,8% ning opositsioonierakondi 51,4% vastajatest.
18.07-14.08.2023
Koondtulemus |
24.07-21.08.2023
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 25,8% | 24,4% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 22,6% | 23,1% |
Eesti Keskerakond | 18,2% | 18,5% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 10,5% | 10,7% |
Isamaa | 9,8% | 9,8% |
Eesti 200 | 8,4% | 8,7% |
Erakond Parempoolsed | 2,2% | 2,2% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,6% |
Muu | 1% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (24,4%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,62%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-1,06%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 24.07-31.07, 31.07-07.08, 07.08-14.08 ja 14.08-21.08 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.