Isamaa toetus püsib tõusvas ning Reformierakonna toetus langevas trendis
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,1%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22% ja Reformierakonda 17,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 30. oktoobrist – 24. novembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Viimaste tulemuste põhjal liigub Isamaa jätkuvalt tõusvas ja Reformierakond langevas trendis ning teiste erakondade toetus eelmise nädalaga võrreldes ei muutunud. Liidrikohal oleva Isamaa edu teisel kohal oleva EKRE ees on 5,1 protsendipunkti ning kolmandal kohal olev Reformierakond jääb EKRE-st 4,9 protsendipunkti kaugusele. Isamaa toetus on kõrgeimal ning Reformierakonna toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (13,2%), SDE (10,3%) ning Eesti 200 (5,9%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 33,3% ning opositsioonierakondi 62,3% vastajatest.
| 23.10-17.11.2023
Koondtulemus |
30.10-24.11.2023
Koondtulemus |
|
| Isamaa | 26,2% | 27,1% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 22,2% | 22% |
| Eesti Reformierakond | 17,6% | 17,1% |
| Eesti Keskerakond | 13,3% | 13,2% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 10,3% | 10,3% |
| Eesti 200 | 5,8% | 5,9% |
| Erakond Parempoolsed | 2,3% | 2% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,3% | 1,4% |
| Muu | 1,2% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (27,1%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,61%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,86%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 30.10-06-11, 06.11-10.11, 13.11-17.11 ja 20.11-24.11 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
