Martin Mölder: Fantoomtoetajad ja erakondliku eelistuseta valijate osakaal
Möödunud poliitikaastat iseloomustab Reformierakonna suur valimistejärgne ning kuni praeguseni püsinud edumaa Keskerakonna ees. Selle hindamisel peame aga arvestama, et erakondade ning eriti Reformierakonna toetajate hulgas on tõenäoliselt peidus ka fantoomtoetajad, kellel tugev erakondlik eelistus puudub ja kes valimiste tulles ilmselt jätaksid hääletamata. Kuigi reitingute vahe on suur, ei ole strateegiliste positsioonide erinevus nende kahe suure erakonna vahel nii erinev.
2019. aasta on parteipoliitika jälgimise koha pealt olnud erandlik, kuna esimest korda Eesti poliitika ajaloos on meil olnud nii palju nii täpset informatsiooni erakondade toetuse kohta. Norstati ja MTÜ Ühiskonnauuringute instituudi poolt eelmise aasta algusest alates iga nädal läbi viidud erakondade toetuse küsitlused annavad meile parema pildi toetuse hetkeseisust kui kunagi varem. Millise loo need iganädalased küsitlused meile eelmise aasta kohta räägivad?
Keskerakond ja Reformierakond alustasid aastat suhteliselt samalt positsioonilt, kuid siis läksid nende teed kiiresti lahku. Aasta keskpaigaks oli Reformierakonna toetus tõusnud üle 35% ja Keskerakonna toetus langenud alla 20%. Viimastel kuudel on Keskerakond olnud oma toetuse poolest aga tagasi valimiste eelsel tasemel, samas kui Reformierakonna toetus on natuke langenud, kuid püsinud siiski stabiilselt kuskil 35% kandis või viimasel ajal natuke alla selle. Väga märkimisväärseid üle kogu aasta ulatuvaid trende teiste erakondade toetuses pole näha.
Sellised küsitlustulemused näitavad meile, kuidas jaguneksid erakondlikud eelistused nende inimeste vahel, kellel selline eelistus on olemas. Kuid alati on ka väga suur osa neid vastajaid, kellel erakondlik eelistus puudub või kes ütlevad, et nad valima ei läheks. Kui reitingute tulemusi arvutatakse, siis jäetakse eelistuseta valijad ja need, kes ütlevad et nad valima ei läheks, arvutustest välja. Erakondliku eelistusega valijate toetusprotsendid aga arvutatakse ümber nii, et neist tuleks kokku 100%. Seda teevad kõik küsitlusfirmad kõikide küsitlustulemuste puhul, sest nii saame kõige parema ennustuse selle kohta, kuidas toetus võiks valimistel välja näha, kui need toimuksid nüüd ja praegu.
Kuid nii jätame ühtlasi kõrvale olulise informatsiooni, mis aitab erakondade toetust ja selle muutumist paremini mõista. Selleks, et paremini hinnata erakondade strateegilisi positsioone, peaksime arvesse võtma ka eelistuseta valijate osakaalu ning selle seoseid toetusprotsentidega. Kui kasutada Norstati iganädalasi küsitlustulemusi ning joonistada välja pilt, millest puuduva eelistusega kodanikud pole välja jäetud, näeksime järgnevat.
Aasta alguses oli valimiseelistuseta valijate osakaal väga suur, ulatudes üle 40%. See kukkus valimiste (joonisel vertikaalne punane punktiirjoon) lähenedes aga väga kiiresti ning oli valimiste hetkel hinnanguliselt kuskil 30% ja 40% vahel. See on väga täpselt vastavuses ka tegeliku valimisosalusega, sest 36.3% Eesti kodanikest jättis hääletamata. Nendest küsitlustulemustest näeme aga ka seda, et eelistuseta vastajate osakaal langes pärast valimisi veelgi ning püsis aasta teises pooles 30% kandis. Üksnes aasta lõpus ning uue aasta alguses on märgata selle väikest tõusu. On tõenäoline, et eelistuseta valijate osakaal ajapikku uuesti suureneb ning jõuab tagasi oma tavapärasele tasemele.
Mida see tähendab? Viimastel kolmedel valimistel on valimisosalus olnud kuskil 64% ning see suurus on olnud vägagi stabiilne. Samuti on olnud väga stabiilne Keskerakonna ja Reformierakonna valimistulemus. Kui küsitlustulemused näitavad meile, et ligi 70% inimestest läheks valima, siis peaks sellesse suhtuma vägagi skeptiliselt. Võibolla tõesti läheksid järgmistel valimisel mõned inimesed valima, kes seda eelmine kord ei teinud, kuid 70%-st valimisosalust oodata oleks ebarealistlik. Seega, väga paljud kodanikud, kes praegu ütlevad, et neil on erakondlik eelistus olemas, tõenäoliselt valimistel seda ei realiseeriks.
Kuidas peaksid meie hinnangud erakondade reitingute suhtes selle valguses muutuma? Kui taolised kodanikud oleksid kõikide erakondade vahel jaotunud vastavalt nende tegelike valijate proportsioonile, siis poleks probleemi. Fantoomtoetajate osakaal kõikide erakondade puhul oleks vastavuses nende tegeliku toetuse osakaaluga ning tegelik toetus ei muutuks. Kuid juba eelnevalt jooniselt näeme, et see ei ole tõsi.
Eelistuseta valijate osakaalu langedes tõusis kõige jõulisemalt Reformierakonna toetajate osakaal, samas kui Keskerakonna toetajate osakaal kõigi kodanike lõikes püsis üldjoontes sama. See annab kinnitust selle kohta, et väga paljud valimiseelistuseta valijad muutusid Reformierakonna toetajateks, samas kui Keskerakond nende hulgast toetust juurde ei saanud. Ühesõnaga, tõenäoliselt on oluline osa Reformierakonna praegusest erakordselt kõrgest toetusest just sellised valijad, kellel erakondlik eelistus ka valimistel puudus ja kellel see tõenäoliselt puudub ka järgmistel valimistel.
Me näeme neid seoseid paremini, kui vaatame, kuidas muutuvad koos eelistuseta valijate osakaal ning erakondade toetusprotsendid, millest need eelistuseta valijad on välja jäetud ning mis on vastavalt ümber arvutatud. Neid seoseid näeme järgmisel joonisel.
Seos eelistuseta valijate osakaalu ning erakondade toetusprotsendi vahel (joonise viimane rida või viimane tulp) on negatiivne Eesti 200 ja Reformierakonna puhul, kuid positiivne Keskerakonna puhul. See tähendab seda, et mida vähem on eelistuseta valijaid, seda suurem oli Eesti 200 ja Reformierakonna toetus. See on märk sellest, et oluline osa nendest, kellel valimiseelistus puudus, otsustasid ilmselt avaldada toetust just nendele kahele erakonnale. Küllap näeme siin reaktsiooni praeguse valitsuse moodustamisele. Paljud kodanikud, kes valimas ei käinud ja kes ilmselt ka järgmistel valimistel valima ei lähe, on otsustanud öelda, et nad toetavad kas Eesti 200-t või Reformierakonda, kuna tegemist on kõige selgema opositsiooniga praegusele valitsusele. Kuna on ebatõenäoline, et inimeste üldine valimiskäitumine nii palju muutub, on nende puhul ilmselt tegemist fantoomtoetajatega.
Samas on eelistuseta kodanike osakaalu ja Keskerakonna toetuse vahel positiivne seos. Mida rohkem oli eelistuseta valijad, seda suurem oli Keskerakonna toetus. See omakorda annab tõestust selle kohta, et Keskerakond päris kindlasti ei ole toetust juurde saanud selle arvelt, et eelistuseta valijad oleksid hakanud neid toetama. Keskerakonna toetuse absoluutarvud on aasta vältel olnud märkimisväärselt stabiilsed ning on aasta teises pooles isegi ehk natuke kasvanud. Keskerakonna olemas olevad toetajad on lojaalsed. Erakonna praegune positsioon on sellest perspektiivist palju kindlam kui Reformierakonnal. Juhul, kui viimase ridadest lahkuvad osad need valijad, kelle eelistus ei ole tugev ja kes ilmselt valima ei läheks, siis Reformierakonna suhteline toetus langeb, samas kui Keskerakonna suhteline toetus automaatselt suureneks, kuna nende toetajate absoluutarv püsib sama. Võtame seega tõsiselt selliste fantoomtoetajate olemasolu ja nende mõju erakondade reitingutele ning seeläbi ka erakondade strateegilisele positsioonile üksteise suhtes.
