Martin Mölder: Poliitilised tuuled hakkavad toetusprotsente suvega võrreldes teise loogika järgi loksutama

Käesoleval nädalal algas riigikogus uus poliitikahooaeg, mis ühtlasi tähendab ka seda, et poliitika hakkab taaskord olema rohkem päevakorral. Riigieelarve vajab koostamist, pensionireform ootab riigikohtus oma saatust ja juba on alanud opositsiooni kampaania järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste ajaks kavandatud abieluteemalise referendumi vastu. Kindlasti näeme selle kampaania jätkumist ja sellel saab olema oma mõju ka erakondade toetusele.
Mehe ja naise abielu olulisuse rõhutamine põhiseaduse tasandil on küsimus, mis lõhestab opositsioonierakondade ning eriti Reformierakonna valijaskonda palju enam kui valitsuserakondade oma. Kui sel teemal peaks poolt ja vastu kampaaniaks minema, siis on opositsioon eesotsas Reformierakonnaga sunnitud tegema kampaaniat suure osa oma valijate eelistustele vastu. Seega on ennekõike just Reformierakonna jaoks eluliselt tähtis see protsess juba eos peatada, sest vastasel juhu jääksid nad väga ebamugavasse olukorda.
Seega jäävad erakonnad kindlasti valijatele nüüd sügisel rohkem silma, kui nad suvel seda tegid ning poliitilised tuuled hakkavad toetusprotsente suvega võrreldes teise loogika järgi loksutama. Järgmised paar nädalat näitavad meile, kas ja kuidas muudab poliitika sügishooaeg erakondade suvist käekäiku. Mõned lühiajalised trendid on juba näha.
Reformierakonna toetus on alates augusti lõpust püsinud sisuliselt muutumatuna, samas kui Keskerakond on vaatamata sellele, et praegusel nädalal nende toetus ei kasvanud, mõnevõrra oma positsioone viimastel nädalatel parandanud ja oma toetust ikkagi suurendanud. EKRE reiting on aga alates augusti keskpaigast teinud läbi üpriski järsu paariprotsendise languse. Viimati tegi nende toetus läbi nii järsu languse eelmisel sügisel, mil ametist pidid lahkuma EKRE ministrid Kert Kingo ja Mart Järvik. Kusjuures viimastel nädalatel on EKRE reiting langenud ennekõike meeste ja eestlastest valijate hulgas. Samas on naiste seas EKRE toetus püsinud stabiilne ning vene keelt kõnelevate valijate hulgas on EKRE toetus alates kevadest küll väikese loksumisega aga siiski stabiilselt tõusnud.
Võrreldes kuu aja taguse perioodiga on taaskord muutunud ka Sotside ning Eesti 200 omavaheline tasakaal ning parlamendiväline Eesti 200 on opositsiooni pingil istuvate Sotsiaaldemokraatide ees oma eelise taastanud. On märkimisväärne, et valijad vähemalt hetkel panevad rohkem lootust pildilt üpriski maas olevale uuele parlamendivälisele erakonnale kui pika ajalooga parlamendis olevale erakonnale.
Vahepeal aeglast kasvutrendi näidanud Isamaa on taas langenud 5% piirimaile. Isamaa toetus on olnud traditsiooniliselt kõrge inimeste hulgas, kellel on 3 või enam last. Hetkel on märkimisväärne, et ka selles grupis on nende toetus viimasel ajal langenud, samas kui näiteks lastetute valijate hulgas on see hoopis kasvanud. Mis on Isamaa üldise toetuse languse põhjus, jääb meile teadmata, kuid kindel on see, et erakonnasiseselt opositsiooniliste Parempoolsete esile kergitamine Isamaa toetusele positiivset mõju avaldanud ei ole. Kui üldse, siis on nad erakonnale juurde toonud lastetute valijate toetust samal ajal kui paljudes teistes ühiskonnagruppides on nende positsioon nõrgenenud.

Loe lisaks

Vaata rohkemarrow right white

Telli uudiskiri

arrow right white