Aasta esimese kuuga on toetust kasvatanud vaid Reformierakond ja EKRE
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,7%, Keskerakonda 20,6% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5. jaanuarist 1. veebruarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Viimastel nädalatel on oma toetust mõnevõrra kasvatanud vaid Reformierakond ja EKRE ning teiste suuremate erakondade toetus liigub pigem langevas trendis. Reformierakonna toetus on kolme nädalaga tõusnud 2,3% võrra, Keskerakonna toetus on madalaimal tasemel alates eelmise aasta veebruari lõpust ning EKRE toetus on kuue nädalaga tõusnud 3,5% võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (14,9%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,3%) ning Isamaa (5,6%). SDE toetus oli nii madalal tasemel viimati eelmise aasta aprillis.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 51,3% ja opositsioonierakondi 30%.
| 29.12.2020-25.01.2021
Koondtulemus |
05.01-01.02.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 30,1% | 30,7% |
| Eesti Keskerakond | 21,4% | 20,6% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 16,2% | 17,1% |
| Eesti 200 | 15% | 14,9% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,6% | 7,3% |
| Isamaa | 5,6% | 5,6% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,3% | 2,4% |
| Muu | 1,8% | 1,4% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (30,7%) ning sellisel juhul on veamäär 1,43%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,71%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 05.01-11.01, 12.01-18.01, 18.01-25.01 ja 26.01-01.02 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
