Aasta esimesel kuul kasvatas ainsana toetust Reformierakond
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,4%, Keskerakonda 20,7% ning Reformierakonda 15,2% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5. kuni 31. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Isamaa edu teisel kohal oleva Keskerakonna ees on 5,7 protsendipunkti. Kolmandal kohal on Reformierakond, kes jääb Keskerakonnast 5,5 protsendipunkti kaugusele. Reformierakonna toetus on alates eelmise aasta lõpust tõusnud 4 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (13,7%), EKRE (12,5%), Parempoolsed (5,9%) ning Eesti 200 (1,8%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 17% ning Riigikogu opositsioonierakondi 73,3% vastajatest.
| 29.12.2025-24.01.2026
Koondtulemus |
05.01-31.01.2026
Koondtulemus |
|
| Isamaa | 27% | 26,4% |
| Eesti Keskerakond | 20,2% | 20,7% |
| Eesti Reformierakond | 14,7% | 15,2% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 14% | 13,7% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 11,6% | 12,5% |
| Erakond Parempoolsed | 6,6% | 5,9% |
| Eesti 200 | 2,1% | 1,8% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 0,7% | 0,8% |
| Muu | 3% | 2,9% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (26,4%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,62%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,49%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 05.01-11.01, 12.01-18.01, 19.01-24.01 ja 26.01-31.01 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
