Eesti 200 möödus Keskerakonnast
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,2%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,6% ja Eesti 200 15,7% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. veebruarist 27. märtsini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus nädalaga ei muutunud. EKRE toetus langes 1,3 protsendipunkti võrra. 1,3 protsendipunkti võrra toetust kasvatanud Eesti 200 tõusis populaarsuselt kolmandaks erakonnaks.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (15,3%), SDE (10%) ning Isamaa (7,8%).
Toome välja ka viimased ühe nädala tulemused (valim 1000), kuna need erinevad kohati märkimisväärselt viimase nelja nädala tulemustest (valim 4000).
Viimase nädala tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24,8%, EKRE-t 18,6% ning Keskerakonda 17,3% valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (16%), SDE (10,2%) ning Isamaa (7,7%).
20.02-20.03.2023
Koondtulemus |
27.02-27.03.2023
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 29,3% | 29,2% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 17,9% | 16,6% |
Eesti 200 | 14,4% | 15,7% |
Eesti Keskerakond | 15,7% | 15,3% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9,5% | 10% |
Isamaa | 8,1% | 7,8% |
Erakond Parempoolsed | 2,4% | 2,5% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,3% | 1,5% |
Muu | 1,4% | 1,4% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (29,2%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,65%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,97%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Neli korda väiksema valimi (nagu on iganädalastes küsitlustes) on veamäär umbes kaks korda suurem.
Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 27.02-03.03, 07.03-13.03, 14.03-20.03 ja 20.03-27.03 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.