Eesti 200 toetus on jätkuvalt languses
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,5%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21%, ja Keskerakonda 16,2% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 25. juulist 22. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Nädalaga märkimisväärseid muutusi erakondade toetusportsentides ei olnud ning Reformierakonna suur edu järgnevate ees püsib. Teisel kohal olev EKRE jääb peaministriparteist 13,5 protsendipunkti kaugusele ning kolmandal kohal oleva Keskerakonna vahe EKRE-ga on hetkel 4,8 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,8%), Isamaa (8,5%) ning Eesti 200 (8,3%).
Isamaa möödus nädalaga taas Eesti 200-st ning on hetkel populaarsuselt viies erakond. Eesti 200 toetus on jätkuvalt langustrendis ning alates märtsi algusest on oma toetusest kaotatud 11,4 protsendipunkti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 51,8% ja opositsioonierakondi 37,2% vastajatest.
| 19.07-15.08.2022
Koondtulemus |
25.07-22.08.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 33,9% | 34,5% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 21,3% | 21% |
| Eesti Keskerakond | 16,5% | 16,3% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9,1% | 8,8% |
| Isamaa | 8,1% | 8,5% |
| Eesti 200 | 8,7% | 8,3% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,4% | 1,5% |
| Muu | 1% | 1,2% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (34,5%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,47%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,85%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 25.07-01.08, 02.08-08.08, 09.08-15.08 ja 16.08-22.08 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
