Eesti 200 toetus on jätkuvalt languses

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,9%, ja Keskerakonda 17,8% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 6. aprillist 2. maini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Liidrikohal oleva Reformierakonna ja teisel kohal oleva EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. Kahte erakonda lahutab reitingutabelis 10,1 protsendipunkti.

Mõnevõrra on paranenud kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus. Kui märtsi keskpaigaks oli see langenud lähiajaloo madalaimale tasemele, siis madalpunktiga võrreldes on praegune tulemus 1,5 protsendipunkti võrra kõrgem.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (13,8%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,3%) ning Isamaa (5,3%). Eesti 200 toetus jätkas langust ning nädalaga kaotas parlamendiväline erakond oma toetusest veel 1,8 protsendipunkti. Võrreldes märtsi alguses saavutatud tipuga on oma toetus langenud 5,9 protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 49,8% ja opositsioonierakondi 33,5% vastajatest.

 

  28.03-25.04.2022

Koondtulemus

06.04-02.05.2022

Koondtulemus

Eesti Reformierakond 31,6% 32%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 21,5% 21,9%
Eesti Keskerakond 16,9% 17,8%
Eesti 200 15,6% 13,8%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 6,1% 6,3%
Isamaa 5,1% 5,3%
Erakond Eestimaa Rohelised 2,1% 1,8%
Muu 1,1% 1,1%

 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (32%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,45%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,69%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 06.04-11.04, 12.03-18.04, 19.03-25.04 ja 26.04-02.05 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Loe lisaks

Vaata rohkemarrow right white

Telli uudiskiri

arrow right white