Eesti 200 toetus tõuseb ja Reformierakonna toetus langeb
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 23,8%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,5% ja Keskerakonda 20,4% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. detsembrist 24. jaanuarini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus on liikunud aasta algusest alates langustrendis ning peaministripartei on kolme nädalaga oma toetusest kaotanud 2,1 protsendipunkti. Vastavalt teisel ja kolmandal kohal asuvate EKRE ja Keskerakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. Reformierakonna ja EKRE vahe on hetkel 1,3 protsendipunkti ning Keskerakond jääb omakorda EKRE-st 2,1 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (16,6%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7.8%) ning Isamaa (6,8). Eesti 200 toetus on eelmise aasta oktoobri lõpust alates liikunud peamiselt tõusvas trendis ning parlamendivälise erakonna toetus pole Norstati küsitluses varem nii kõrge olnud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,2% ja opositsioonierakondi 37,1% vastajatest.
14.12.2021-17.01.2022
Koondtulemus |
27.12.2021-24.01.2022
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 24,5% | 23,8% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 22,4% | 22,5% |
Eesti Keskerakond | 20,7% | 20,4% |
Eesti 200 | 16% | 16,6% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,9% | 7,8% |
Isamaa | 6,8% | 6,8% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,7% | 1,6% |
Muu | 1% | 0,5% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (23,8%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,32%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,78%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 27.12-04.01, 05.01-10.01, 11.01-17.01 ja 18.01-24.01 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.