Eesti 200 toetus tõusis rekordtasemele

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,5%, Keskerakonda 22,6% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,6% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 14. oktoobrist 9. novembrini ning kokku küsitleti 3750 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,9%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,4%) ning Isamaa (5,5%).

Suurima muutuse on viimastel nädalatel teinud läbi Eesti 200, kes on nelja nädalaga kasvatanud toetust 2,4% võrra 9,9%-ni. Nii kõrge pole alates eelmise aasta algusest toimuvates Norstati küsitlustes Eesti 200 toetus veel olnud.

Koalitsioonierakondi toetab 44,7% ja opositsioonierakondi 39,9% vastajatest.

Samaaegselt Eesti 200 toetuse tõusuga on langenud parlamendiopositsiooni summaarne toetus. Kui oktoobri alguses ületas opositsiooni toetus korraks napilt koalitsioonierakondade oma, siis praegu on koalitsiooni edu opositsiooni ees 4,8%.

 

  06.10-02.11

Koondtulemus

14.10-09.11

Koondtulemus

Eesti Reformierakond 32% 31,5%
Eesti Keskerakond 22,1% 22,6%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 17% 16,6%
Eesti 200 9% 9,9%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,4% 8,4%
Isamaa 5,4% 5,5%
Erakond Eestimaa Rohelised 2,9% 2,6%
Eesti Tulevikuerakond 0,5% 0,4%
Muu 2,4% 2,5%

 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Viimasel küsitlusperioodil kujunes tehniliste piirangute tõttu valimiks 3750. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (31,5%) ning sellisel juhul on veamäär 1,49%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,73%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 14.10-20.10, 22.10-26.10, 27.10-02.11 ja 03.11-09.11 ning nendele vastas kokku 3750 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Loe lisaks

Vaata rohkemarrow right white

Telli uudiskiri

arrow right white