Eesti 200 tõus on peatunud
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,1%, Keskerakonda 21,5% ja Eesti 200 15,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 16. detsembrist 18. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (15,4%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,9%) ning Isamaa (6,3%).
Kuigi aasta alguses on erakondade toetusprotsendid püsinud küllaltki stabiilsena, siis on muutunud mõned pikemaajalised trendid. Eelmise aasta lõpus toimunud Eesti 200 tõus on praeguseks peatunud ning detsembris madalseisus olnud EKRE toetus on nelja nädalaga tõusnud 1,8% võrra. See tähendab, et kui detsembris oli Eesti 200 edu EKRE ees 2,2%, siis tänaseks on nende kahe erakonna toetus praktiliselt võrdsustunud.
Hetkel koalitsiooniläbirääkimisi pidavaid erakondi toetab kokku 50,6% ja opositsioonierakondi 29,6%
| 09.12.2020-11.01.2021
Koondtulemus |
16.12.2020-18.01.2021
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 28,4% | 29,1% |
| Eesti Keskerakond | 21,6% | 21,5% |
| Eesti 200 | 16,4% | 15,5% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 14,8% | 15,4% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,2% | 7,9% |
| Isamaa | 6,1% | 6,3% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 2,3% | 2,2% |
| Muu | 2,1% | 2,1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (29,1%) ning sellisel juhul on veamäär 1,41%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,75%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 16.12-21.12, 29.12-04.01, 05.01-11.01 ja 12.01-18.01 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
