Eesti 200 tõus peatus, Keskerakonna toetus on madalseisus

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 26,4%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,8%, ja Eesti 200 18,8% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. veebruarist 14. märtsini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus on viimase viie nädalaga tõusnud 5,1 protsendipunkti võrra, samas on viimaste tulemuste põhjal tõusu tempo aeglustumas. EKRE veebruari algusest kestnud langustrend on hetkel peatunud ning viimase nädalaga suudeti toetust 1 protsendipunkti võrra kasvatada. Kui Eesti 200 toetus on alates jaanuari lõpust teinud praktiliselt iga nädal uue rekordi, siis viimaste tulemuste põhjal on parlamendivälise erakonna tõus peatunud.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond (16,4%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,6%) ning Isamaa (6,7%). Keskerakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,8% ja opositsioonierakondi 36,1% vastajatest.

  08.02-07.03.2022

Koondtulemus

15.02-14.03.2022

Koondtulemus

Eesti Reformierakond 25,8% 26,4%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 20,8% 21,8%
Eesti 200 19,7% 18,8%
Eesti Keskerakond 16,6% 16,4%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 7,9% 7,6%
Isamaa 6,8% 6,7%
Erakond Eestimaa Rohelised 1,7% 1,5%
Muu 0,7% 0,8%

 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (26,4%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,37%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,77%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 15.02-21.02, 22.02-28.02, 01.03-07.03 ja 08.03-14.03 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Loe lisaks

Vaata rohkemarrow right white

Telli uudiskiri

arrow right white