EKRE edu Keskerakonna ees oli praegusest väiksem enam kui aasta tagasi

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,6%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,7%, ja Keskerakonda 19,1% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 10. jaanuarist 6. veebruarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Reformierakonna toetus on alates detsembri algusest langenud 3 protsendipunkti võrra. EKRE toetus on 4,3 protsendipunkti võrra madalam kui kuus nädalat tagasi. Keskerakonna toetus on võrreldes kue nädala taguse ajaga 3,6 protsendipunkti võrra suurem. Viimaste tulemuste põhjal on aga kõigi kolme erakonna toetusprotsendid stabiliseerumas.

Reformierakonna edu EKRE ees on hetkel 9,9 protsendipunkti. EKRE edu kolmandal kohal oleva Keskerakonna ees on 1,6 protsendipunkti. EKRE ja Keskerakonna vahe oli praegusest väiksem viimati eelmise aasta alguses ehk pisut enam kui aasta tagasi.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (11,1%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,8%) ning Isamaa (7,1%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,5% ja opositsioonierakondi 39,8% vastajatest.

Kui valimised peaksid toimuma täna, siis uues Riigikogus saaks Reformierakond 35 kohta, EKRE 22 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 11 kohta, Sotsiaaldemokraadid 7 kohta ning Isamaa 6 kohta.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (30,6%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,79%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,99%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 10.01-16.01, 17.01-23.01, 24.01-30.01 ja 31.01-06.02 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.