EKRE ja Keskerakond kaotavad ning Eesti 200 ja sotsid kasvatavad toetust
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,3%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,9% ja Keskerakonda 15,7% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 20. veebruarist 20 märtsini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal on Reformierakond, kelle toetus nädalaga ei muutunud. Teisel kohal oleva EKRE toetus langes ühe protsendipunkti võrra ning kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus langes samuti ühe protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (14,4%), SDE (9,5%) ning Isamaa (8,1%). Eesti 200 toetus tõusis nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra ning sotside toetus 1,4 protsendipunkti võrra.
Viimased nelja nädala koondtulemused (valim 4000) olid sarnased viimase nädala tulemustega (valim 1000). Seega on erakondade toetusprotsendid hakanud stabiliseeruma ning keskendume seega reitinguid kajastades taas nelja nädala koondtulemustele.
Viimase nädala tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,3%, EKRE-t 17.1% ning Eesti 200 15,5% valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Keskerakond (14,2%), SDE (11,9%) ning Isamaa (7,5%).
| 14.02-13.03.2023
Koondtulemus |
20.02-20.03.2023
Koondtulemus
|
|
| Eesti Reformierakond | 29,2% | 29,3% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 18,9% | 17,9% |
| Eesti Keskerakond | 16,7% | 15,7% |
| Eesti 200 | 13,1% | 14,4% |
| Eesti Keskerakond | 16,7% | 14,9% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,1% | 9,5% |
| Isamaa | 8,7% | 8,1% |
| Erakond Parempoolsed | 2,2% | 2,4% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,5% | 1,3% |
| Muu | 1,6% | 1,7% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (29,3%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,69%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-1,01%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Neli korda väiksema valimi (nagu on iganädalastes küsitlustes) on veamäär umbes kaks korda suurem.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 20.02-27.02, 27.02-03.03, 07.03-13.03 ja 14.03-20.03 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
