EKRE kaotab ning Keskerakond kasvatab toetust

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,9%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,3%, ja Keskerakonda 18% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 19. detsembrist 24. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Reformierakonna toetus on viimased kolm nädalat püsinud 32% juures. EKRE toetus langes nädalaga veel 1,5 protsendipunkti võrra ning alates eelmise aasta lõpust on rahvuskonservatiivide toetus kahanenud 3,7 protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus tõusis nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra ning viimase kolme nädalaga on see kasvanud 2,5 protsendipunkti võrra. Praegusest kõrgem oli Keskerakonna toetus viimati eelmise aasta veebruaris. Reformierakonna edu EKRE ees on nüüd 10,6 protsendipunkti. Keskerakond jääb EKRE-st aga 3,3 protsendipunkti kaugusele.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (10,7%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,7%) ning Isamaa (6,9%). Eesti 200 on viimase kahe nädalaga oma toetust kasvatanud 1,2 protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,5% ja opositsioonierakondi 39,3% vastajatest.

Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma täna, siis saaks sellises Riigikogus Reformierakond 36 kohta, EKRE 23, Keskerakond 19, Eesti 200 10, Sotsiaaldemokraadid 7 ja Isamaa 6 kohta.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (31,9%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,81%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,98%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 20.12-27.12, 02.01-09.01, 10.01-16.01 ja 17.01-23.01 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.