EKRE kaotas üle pika aja toetust

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,6% ja Keskerakonda 17,1% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 20. juulist 16. augustini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Reformierakond on natuke enam kui kuu aja jooksul suutnud oma toetust mõnevõrra kasvatada. Kui juuni lõpus ja juuli alguses oli peaministripartei reiting enam kui kahe aasta madalaimal tasemel (28,2%), siis praegune toetus on võrreldes kuu aja taguse madalseisuga 2,8 protsendipunkti võrra kõrgem.

Esimest korda alates selle aasta mai lõpust langes EKRE toetus. Võrreldes eelmise nädalaga on rahvuskonservatiivide reiting 1,8 protsendipunkti võrra madalam.

Keskerakonna toetus viimaste nädalate jooksul märkimisväärselt muutunud ei ole ning nende toetus on hetkel stabiliseerunud madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,6%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,9%) ning Isamaa (5,7%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,1% ja opositsioonierakondi 36,2%.

  13.07-07.08.2021

Koondtulemus

20.07-16.08.2021

Koondtulemus

Eesti Reformierakond 30,4% 31%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 24,4% 22,6%
Eesti Keskerakond 17% 17,1%
Eesti 200 12,1% 12,6%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 7,5% 7,9%
Isamaa 5,9% 5,7%
Erakond Eestimaa Rohelised 1,8% 2,1%
Muu 0,9% 1%

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (31%) ning sellisel juhul on veamäär 1,43%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,72%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 20.07-27.07, 27.07-02.08, 03.08-07.08 ja 09.08-16.08 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Loe lisaks

Vaata rohkemarrow right white

Telli uudiskiri

arrow right white