EKRE kasvatab jõudsalt toetust ning vahe Reformierakonnaga väheneb

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 25%, ja Keskerakonda 15,5% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 23. augustist 19. septembrini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra ning viimase nelja nädalaga on see langenud 3,5 protsendipunkti võrra. EKRE toetus tõusis nädalaga 1,7 protsendipunkti võrra ning alates juuli lõpust on see tõusnud 5,8 protsendipunkti võrra. Kahe kõige populaarsema erakonna vahe on nüüd 6 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Keskerakond jääb EKRE-st juba 9,5 protsendipunkti kaugusele ning nii suur ei ole Keskerakonna kaotus EKRE-le varem olnud

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,7%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,6%) ning Isamaa (7,5%). Isamaa toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,1% ja opositsioonierakondi 40,5% vastajatest.

  16.08-12.09.2022

Koondtulemus

23.08-19.09.2022

Koondtulemus

Eesti Reformierakond 32,1% 31%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 23,3% 25%
Eesti Keskerakond 15,1% 15,5%
Eesti 200 9,5% 9,7%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 7,9% 7,6%
Isamaa 8,5% 7,5%
Erakond Eestimaa Rohelised 1,9% 1,6%
Erakond Parempoolsed   1,1%
Muu 1,7% 1,7%

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (31%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,43%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,82%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 23.08-29.08, 29.08-05.09, 06.09-12.09 ja 13.09-19.09  ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Loe lisaks

Vaata rohkemarrow right white

Telli uudiskiri

arrow right white