EKRE kasvatas nädalaga toetust
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,9%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,3%, ja Keskerakonda 16,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 19. juulist 15. augustini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Enim muutus nädalaga reitingutabelis teisel kohal oleva EKRE toetus, mis tõusis 1,5 protsendipunkti võrra. Liidrikohal oleva Reformierakonna ja kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9,1%), Eesti 200 (8,7%) ning Isamaa (8,1%).
Pärast mitu kuud kestnud tõusu on Isamaa toetus viimase kahe nädalaga langenud 1,3 protsendipunkti võrra ning reitingutabelis langeti sellega taas Eesti 200 seljataha. Samal ajal on jätkuvalt pigem langustrendis ka Eesti 200 toetus, mis on nüüd madalaimal tasemel alates 2020. aasta oktoobrist.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 51,1% ja opositsioonierakondi 37,8% vastajatest.
| 12.07-08.08.2022
Koondtulemus |
19.07-15.08.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 34,4% | 33,9% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 19,8% | 21,3% |
| Eesti Keskerakond | 16,3% | 16,5% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9,3% | 9,1% |
| Eesti 200 | 8,9% | 8,7% |
| Isamaa | 8,9% | 8,1% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,5% | 1,4% |
| Muu | 0,9% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33,9%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,47%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,85%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 19.07-25.07, 25.07-01.08, 02.08-08.08 ja 09.08-15.08 ning nendele vastas kokku 4006 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
