EKRE kasvatas veel toetust ning tõusis reitingutabelis kolmandaks
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,8%, Reformierakonda 19,2% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 15,2% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 25. novembrist 22. detsembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Isamaa lõpetab aasta kindla liidrina, edestades Reformierakonda 7,6 protsendipunktiga. Viimase kahe nädalaga toetust 2,5 protsendipunkti võrra kasvatanud EKRE tõusis reitingutabelis kolmandale kohale. Reformierakonnast jääb EKRE 4 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond (14%) ja SDE (13,1%) ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200 (3,2%). Keskerakonna toetus on püsinud viimastel nädalatel stabiilne, kuid sotside toetus langes nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 35,5% ning opositsioonierakondi 56% vastajatest.
18.11-15.12.2024
Koondtulemus |
25.11-22.12.2024
Koondtulemus |
|
Isamaa | 26,4% | 26,8% |
Eesti Reformierakond | 20% | 19,2% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 13,7% | 15,2% |
Eesti Keskerakond | 13,5% | 14% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 14,2% | 13,1% |
Erakond Parempoolsed | 4,7% | 4,3% |
Eesti 200 | 3,5% | 3,2% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,5% | 1,6% |
Erakond KOOS | 1% | 1% |
Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid | 1,2% | 0,8% |
Muu | 0,3% | 0,8% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (26,4%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,72%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,68%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 25.11-02.12, 02.12-08.12, 09.12-15.12 ja 25.11-22.12 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.