EKRE langus peatus

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,8%, ja Keskerakonda 16,2% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. novembrist 12. detsembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Kui liidrikohta hoidva Reformierakonna toetus on juba oktoobri lõpust püsinud samal tasemel, siis teist kohta hoidva EKRE toetus liikust alates oktoobri lõpust pidevalt langevas trendis. Viimaste tulemuste põhjal on aga EKRE langus peatunud. Peatunud on ka kolmandat kohta hoidva Keskerakonna tõus.

Reformierakonna ja EKRE vahe vähenes nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra ning on nüüd 8,6 protsendipunkti. Keskerakond jääb EKRE-st 8,2 protsendipunkti kaugusele.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,5%), Isamaa (7,4%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,2%). Kui nädal tagasi oli Isamaa ja SDE toetus võrdsustunud, siis viimaste tulemuste põhjal on Isamaa jälle ette läinud ning kahte erakonda lahutab 1,2 protsendipunkti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,6% ja opositsioonierakondi 41% vastajatest.

Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks sellises Riigikogus Reformierakond 37 kohta, EKRE 27, Keskerakond 16, Eesti 200 9, Isamaa 7 ja Sotsiaaldemokraadid 5 kohta.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,92%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,99%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 15.11-21.11, 22.11-28.11, 29.11-05.12 ja 06.12-12.12 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.