EKRE möödus reitingutabelis toetust kaotavast Reformierakonnast, Eesti 200 toetus on rekordtasemel
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24%, Reformierakonda 21,6% ja Keskerakonda 20,8% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5.-31. jaanuarini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
EKRE toetus tõusis nädalaga 1,5 ning Reformierakonna toetus langes 2,2 protsendipunkti võrra. Need muutused tõstsid kõige populaarsemaks erakonnaks taas EKRE ning langetasid Reformierakonna teisele kohale. Kolmandal kohal jätkab Keskerakond, kelle toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (17%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7.7%) ning Isamaa (6,7%). Eesti 200 toetus pole Norstati küsitlustes varem nii kõrge olnud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,4% ja opositsioonierakondi 38,4% vastajatest.
| 27.12.2021-24.01.2022
Koondtulemus |
05.01-31.01.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 22,5% | 24% |
| Eesti Reformierakond | 23,8% | 21,6% |
| Eesti Keskerakond | 20,4% | 20,8% |
| Eesti 200 | 16,6% | 17% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,8% | 7,7% |
| Isamaa | 6,8% | 6,7% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,6% |
| Muu | 0,5% | 0,6% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (24%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,32%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,77%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 05.01-10.01, 11.01-17.01, 18.01-24.01 ja 25.01-31.01 ning nendele vastas kokku 4006 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
