EKRE on viimastel nädalatel toetust kasvatanud, Eesti 200 tõus peatus
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,1%, Keskerakonda 20,5% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,5% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 28. jaanuarist 25. veebruarini ning kokku küsitleti 4004 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Märkimisväärselt on muutunud vaid EKRE toetus, mis on eelmise nädalaga võrreldes kasvanud 1,5% ning viimase kolme nädalaga 3,4%.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,7%) ning Isamaa (6,6%). Eesti 200 toetus nädalaga ei muutunud ning nende kümme nädalat järjest kestnud tõus on hetkel peatunud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,6% ja opositsioonierakondi 41,8% vastajatest.
23.01-18.02
Koondtulemus |
28.01-25.02
Koondtulemus |
|
Eesti Reformierakond | 33,9% | 33,1% |
Eesti Keskerakond | 20,6% | 20,5% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 16% | 17,5% |
Eesti 200 | 9% | 9% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,8% | 8,7% |
Isamaa | 6,3% | 6,6% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 3,2% | 2,7% |
Elurikkuse Erakond | 0,7% | 0,7% |
Eesti Vabaerakond | 0,4% | 0,4% |
Muu | 1,1% | 0,8% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 28.01-03.02, 04.02-11.02, 13.02-18.02 ja 19.02-25.02 ning nendele vastas kokku 4005 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.