EKRE toetus langes
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,8%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,8%, ja Keskerakonda 16,6% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 13. detsembrist 16. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal jätkab Reformierakond, kelle toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. Teisel kohal oleva EKRE toetus langes nädalaga 1,7 protsendipunkti võrra ning vahe Reformierakonnaga on 9 protsendipunkti. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on kahe nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra kasvanud ning vahe EKRE-ga on 6,2 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (10%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,7%) ning Isamaa (7,2%). Viimase nelja nädalaga 1,5 protsendipunkti võrra toetust kasvatanud sotsid möödusid reitingutabelis Isamaast, kuid populaarsuselt vastavalt viienda ja kuuenda erakonna vahe püsib väike.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,7% ja opositsioonierakondi 39,4% vastajatest.
Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma täna, siis saaks Reformierakond Riigikogus 36 kohta, EKRE 25 kohta, Keskerakond 17 kohta, Eesti 200 10 kohta, Sotsiaaldemokraadid 7 kohta ning Isamaa 6 kohta.
| 06.12.2022-09.01.2023
Koondtulemus |
13.12.2022-16.01.2023
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 32,1% | 31,8% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 24,5% | 22,8% |
| Eesti Keskerakond | 15,9% | 16,6% |
| Eesti 200 | 9,5% | 10% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 6,9% | 7,7% |
| Isamaa | 7,2% | 7,2% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,9% | 2,2% |
| Erakond Parempoolsed | 0,7% | 0,7% |
| Muu | 0,9% | 0,8% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (31,8%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,82%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-1%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 13.12-19.12, 20.12-27.12, 02.01-09.01 ja 10.01-16.01 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
