EKRE toetus on kõrgem kui kunagi varem
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,6%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 26,9%, ja Keskerakonda 15,9% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 6. septembrist 3. oktoobrini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning püsib hetkel üle 30%. Teisel kohal oleva EKRE toetus tõusis veel 1,2 protsendipunkti võrra ning alates juuli lõpust on see tõusnud 7,7 protsendipunkti võrra. EKRE toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest ning vahe Reformierakonnaga on 3,7 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9%), Isamaa (7,2%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,7%). Isamaa möödus nädalaga SDE-st, kelle toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,5% ja opositsioonierakondi 42,8% vastajatest.
| 27.08-26.09.2022
Koondtulemus |
06.09-03.10.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 30% | 30,6% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 25,7% | 26,9% |
| Eesti Keskerakond | 16,3% | 15,9% |
| Eesti 200 | 9,5% | 9% |
| Isamaa | 7,1% | 7,2% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,7% | 6,7% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,4% |
| Erakond Parempoolsed | 1,1% | 1% |
| Muu | 1% | 1,3% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (30,6%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,43%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks SDE puhul +/-0,77%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 06.09-12.09, 13.09-19.09, 20.09-26-09 ja 27.09-03.10 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
