EKRE toetus on rekordtasemel, Reformierakond jätkab langust
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 25,7%, ja Keskerakonda 16,3% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. augustist 26. septembrini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Reformierakonna toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra ning viimase viie nädalaga on peaministripartei toetus langenud 4,5 protsendipunkti võrra. EKRE liigub jätkuvalt tõusvas trendis ning alates juuli lõpust on rahvuskonservatiivid kasvatanud oma toetust 6,5 protsendipunkti võrra. See on viinud EKRE toetuse kõrgeimale tasemele alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuste küsitlustega alustas. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on viimastel nädalatel stabiliseerunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,5%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,7%) ning Isamaa (7,1%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,8% ja opositsioonierakondi 42% vastajatest.
| 23.08-19.09.2022
Koondtulemus |
27.08-26.09.2022 Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 31% | 30% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 25% | 25,7% |
| Eesti Keskerakond | 15,5% | 16,3% |
| Eesti 200 | 9,7% | 9,5% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,6% | 7,7% |
| Isamaa | 7,5% | 7,1% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,6% |
| Erakond Parempoolsed | 1,1% | 1,1% |
| Muu | 1,7% | 1% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (30%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,42%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,8%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 29.08-05.09, 06.09-12.09, 13.09-19.09 ja 20.09-26.09 ning nendele vastas kokku 4006 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
