EKRE toetus on tõusnud rekordtasemele ning edu Reformierakonna ees kasvab

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 25,2%, Reformierakonda 23,8% ja Keskerakonda 19,5% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 8. septembrist 5. oktoobrini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

EKRE toetus on viimase nelja nädala jooksul kasvanud 3,3 protsendipunkti võrra ning on nüüd kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. Reformierakond on seitse nädalat kestnud langustrendi jooksul kaotanud oma toetusest 7,2 protsendipunkti ning peaministripartei toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.

Eelmisel nädalal esmakordselt populaarseimaks erakonnaks tõusnud EKRE on nädalaga oma edumaad Reformierakonna ees kasvatanud ning kahte erakonda lahutab nüüd 1,4 protsendipunkti.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,2%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9,1%) ning Isamaa (6,7%). SDE toetus on kõrgeimal tasemel alates 2020. aasta oktoobrist.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,3% ja opositsioonierakondi 41% vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole praeguse valitsuse ametisoleku ajal veel nii madal olnud.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (25,2%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,35%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,77%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 08.09-13.09, 14.09-20.09, 22.09-27.09 ja 28.09-05.10 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.