EKRE toetus on viimastel nädalatel langenud
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,7%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,4%, ja Keskerakonda 16,3% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 4. – 30. maini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Viimaste tulemuste põhjal on Reformierakonna toetus liikunud jätkuvalt tõusvas trendis ning alates veebruari algusest on peaministripartei toetus kasvanud 13,4 protsendipunkti võrra. Teisel kohal olev EKRE on viimastel nädalatel toetust kaotanud ning esimest korda natuke enam kui aasta jooksul jääb rahvuskonservatiivide toetus allapoole 20% piiri. Keskerakonna toetus on alates märtsi algusest kõikunud 16-18% vahel ning hetkel selge trend puudub.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,9%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,2%) ning Isamaa (6,4%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 51% ja opositsioonierakondi 33% vastajatest.
| 26.04-23.05.2022
Koondtulemus |
04.05-30.05.2022
Koondtulemus |
|
| Eesti Reformierakond | 33,9% | 34,7% |
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 20,2% | 19,4% |
| Eesti Keskerakond | 17% | 16,3% |
| Eesti 200 | 12,6% | 12,9% |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 7,2% | 7,2% |
| Isamaa | 6% | 6,4% |
| Erakond Eestimaa Rohelised | 1,8% | 1,8% |
| Muu | 1,3% | 1,3% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (33,9%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,48%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,76%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 04.05-09.05, 10.05-16.05, 16.05-23.05 ja 24.05-30.05 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
