EKRE toetus tõusis rekordtasemele

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,9%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,5% ja Keskerakonda 19% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 2. veebruarist 1. märtsini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Reformierakonna toetus on liikunud tõusvas trendis seitse nädalat järjest ning on selle ajaga kasvanud 6,5% võrra. EKRE toetus kasvas nädalaga 1,1% võrra ning sellega tõusid rahvuskonservatiivid populaarsuselt teiseks erakonnaks. Ühtlasi tähendab see, et EKRE toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstati reitinguid esmakordselt avaldati. Keskerakonna toetus nädalaga ei muutunud.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,1%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,2%) ning Isamaa (5,3%). Eesti 200 toetus langes nädalaga 1,3% võrra ning kaheksa nädalat kestnud langusega on parlamendiväline erakond kaotanud 4,4% oma toetusest. SDE toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 53,9% ja opositsioonierakondi 31%.

  26.01-22.02.2021

Koondtulemus

02.02-01.03.2021

Koondtulemus

Eesti Reformierakond 34,2% 34,9%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 18,4% 19,5%
Eesti Keskerakond 18,9% 19%
Eesti 200 13,4% 12,1%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 6,6% 6,2%
Isamaa 5,3% 5,3%
Erakond Eestimaa Rohelised 2% 1,9%
Muu 1,2% 1,1%

 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4003 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (34,9%) ning sellisel juhul on veamäär 1,48%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,69%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 02.02-08.02, 09.02-15.02, 16.02-22.02 ja 23.02-01.03 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Loe lisaks

Vaata rohkemarrow right white

Telli uudiskiri

arrow right white