EKRE tõusis kõige populaarsemaks erakonnaks

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,6%, Reformierakonda 24,2% ja Keskerakonda 19,7% valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. – 27. septembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Viimaste tulemuste põhjal on EKRE tõusnud esimest korda kõige populaarsemaks erakonnaks. Rahvuskonservatiivide toetus on viimase kolme nädala jooksul tõusnud 2,7 protsendipunkti võrra ning on ühtlasi kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest.

Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,4% võrra ning viimased kuus nädalat kestnud langustrendi jooksul on peaministripartei toetus vähenenud 6,8 protsendipunkti võrra. Ühtlasi on Reformierakonna toetus madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Keskerakonna toetus tõusis nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,2%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,9%) ning Isamaa (7%).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,9% ja opositsioonierakondi 40,5% vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole praeguse valitsuse ametisoleku ajal veel nii madal olnud.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks EKRE toetajad (24,6%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,33%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,79%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest vaid 0,9%.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 01.09-07.09, 08.09-13.09, 14.09-20.09 ja 22.09-27.09 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.