EKRE toetus on langenud selle aasta madalaimale tasemele

07.08.2019

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Värskeimate tulemuste põhjal jätkab tõusu Reformierakonna toetus, samal ajal on langustrendis Keskerakonna ning nende koalitsioonipartneri EKRE toetus.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 8. juulist 5. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Selle aasta tulemuste võrdluses saavutab juba neljandat nädalat järjest uue tipu Reformierakonna toetus, kellele annaks oma hääle 38,5% valimisõiguslikest kodanikest.

Keskerakonda valiks 17,8% ning seega jääb peaministripartei Reformierakonnast juba 20,7% kaugusele. Kolmandal kohal oleva Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus on 15,5%. Mõlema koalitsioonipartneri toetus on langustrendis ning Keskerakonna kui ka EKRE reiting on selle aasta tulemuste võrdluses madalaimal tasemel.

Sotsiaaldemokraatlikku erakonda toetab 9,3% ning Isamaad 8,6% küsitlusele vastanutest. Ülejäänud erakondade toetus jääb alla valimiskünnise.

Reformierakonna tõus ning Keskerakonna ja EKRE langus tähendab seda, et kasvanud on ka opositsiooni ning langenud koalitsiooni toetus. Valimiste järgselt mõõdetud tulemuste võrdluses uue tipu saavutanud opositsiooni toetus on 47,8% ning madalaimale tasemele langenud koalitsiooni toetus 41,9%.

 

26.06-30.07

Koondtulemus

08.07-05.08

Koondtulemus

Eesti Reformierakond 36,5% 38,5%
Eesti Keskerakond 18,9% 17,8%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 16,6% 15,5%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 9,8% 9,3%
Isamaa 8,4% 8,6%
Eesti 200 4,2% 4,2%
Erakond Eestimaa Rohelised 2,5% 2,6%
Elurikkuse Erakond 1% 1,3%
Eesti Vabaerakond 0,8% 0,7%
Muu 1,2% 1,4%

 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%. 

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 08.07-15.07, 15.07-22.07, 22.07-30.07 ja 30.07-05.08 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. 

Loe lisaks

Vaata rohkemarrow right white

Telli uudiskiri

arrow right white