Erakondade reitingud on hetkel pigem stabiilsed
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,5%, Reformierakonda 17,4% ja Keskerakonda 14,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 21. oktoobrist 17. novembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Nädalaga ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud. Liidrikohal jätkab kindlalt Isamaa, kelle edu teisel kohal oleva Reformierakonna ees on 12,1 protsendipunkti. Reformierakonna toetus on küll nelja nädalaga kokku langenud 2,2 protsendipunkti võrra, kuid viimased tulemused viitavad selle trendi peatumisele. Kolmandat kohta hoidev Keskerakond jääb teisel kohal olevast peaministriparteist 3,3 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad SDE (13,3%) ja EKRE (12,6%) ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200 (4%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 34,7% ning opositsioonierakondi 56,2% vastajatest.
14.10-10.11.2024
Koondtulemus |
21.10-17.11.2024
Koondtulemus |
|
Isamaa | 29,4% | 29,5% |
Eesti Reformierakond | 17,9% | 17,4% |
Eesti Keskerakond | 14,1% | 14,1% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 13,5% | 13,3% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 12,6% | 12,6% |
Erakond Parempoolsed | 4,5% | 4,8% |
Eesti 200 | 4% | 4% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 1,6% | 1,5% |
Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid | 0,9% | 1,2% |
Erakond KOOS | 1% | 1% |
Muu | 0,5% | 0,6% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (29,5%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,74%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,75%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 21.10-28.10, 28.10-03.11, 04.11-10.11 ja 11.11-17.11 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.